Fujifilm sai minu jaoks valmis, ehk 200mm puhast naudingut

August 17, 2018

Kolm aastat tagasi suuresti Fujifilmi kasutama hakates oli mul uue süsteemi osas kaks peamist etteheidet. Tolleaegne tippmudel X-T1 oli pisut aeglane nii päästiku tunnetuse kui autofookuse osas. See sai lahenduse umbes aasta aega hiljem X-T2 tulekuga, mille autofookus ja kogu opereerimiskiirus oli märgatavalt kiirem. Teine mure oli pika valgusjõulise objektiivi puudumine. Tõsi, 70-200 ekvivalent XF 50-140 F2,8 näol oli olemas, kuid tihti jääb spordi pildistamiseks sellest siiski väheks. Konverteriga aga kaotab valgusjõus ja pildikvaliteedis. Nii proovisin küll olemasolevate torudega (peale eelmainitu ka XF 100-400 F4,5-5,6) hakkama saada ning võiks öelda, et hätta ma otseselt ei jäänud, kuid kripeldas pisut siiski. Selle aasta juulis aga vastas Fujifilm mu soovidele, lansseerides alumiiniumkorpuses nende mõistes "beast of a lensi". Tegu on 200mm objektiiviga, mil F2 maksimaalne ava. Fujifilmi 1,5x cropi ees võrdsustub fookuskaugus seega 300mmga, mis on paljude spordialade jaoks vägagi universiaalne. Lisaks on komplektis kohe kaasas ka 1,4x konverter, millega fookuskaugus täiskaadri mõttes ulatub juba üle 400mm, säilitades ava F2,8 ava (täiskaadri mõistes pisut alla F4). Lisaks on sel kõik muud kellad ja viled alustades ilmastikukindlusest ja pildistabilisaatorist ning lõpetades Fujifilmi jaoks täiesti uute vääristustega läätsedel. Ja see kõik mahub ära kesta sisse mis kaalub alla 2,3kg. 

Fujifilm X-H1 koos uue Fujinon 200mm F2 OIS WR objektiiviga.

 

Vaatamata aga sellele, et uus valge iludus hõigati välja juba juulis, algavad tarned alles oktoobris. Õnneks aga oli Fujifilm Europe piisavalt lahke ning saatis ühe esimese Euroopa testversiooni just Tallinna, et saaksin seda UEFA Super Cupi jäädvustamisel kasutada.

Kuna objektiiv ise jõudis minuni viis päeva enne suurt mängu, võtsin selle kaasa ka Tartus toimunud Welco ja Maardu LMi esiliiga mängule. Minu peamine eesmärk sellega oli selgeks teha kas peaksin suurele mängule kaasa võtma ka enda Canoni 200-400 objektiivi või tuleb uus Fuji toru jalgpalliga piisavalt hästi toime. 

Fujifilm X-H1 + Fujifilm XF 200mm F2 WR OIS. Tegu on kergelt töödeldud JPEGiga kaamerast.

 

 Esimene asi iga objektiivi puhul, aga eriti just pikemate teleobjektiivide puhul on see, kuidas see koos kaameraga kätte sobitub. Kuna Fujifilmi kaamerad on väiksemad kui peegelkaamerad ning reeglina ka objektiivid on pisemad, tundub uus 200mm tõelise hiiglasena. Samas aga on see siiski kergem ja väiksem kui Nikoni ja Canoni 300mm sarnase valgusjõuga objektiivid. Seega minu tallaga X-H1 ees tundus see täpselt paras ja oli ikkagi piisavalt kerge, et ilusti sai terve mängu käest pildistada. Nimelt on Fujifilm kasutanud kergmetallide sulamit objektiivi korpuse valmistamisel, et lihvida maha võimalikult palju gramme selle kaalult. 

Fujifilm X-H1 + Fujifilm XF 200mm F2 WR OIS. Tegu on kergelt töödeldud JPEGiga kaamerast.

 

Test Tamme staadionil oli aga uue Fuji objektiivi jaoks igati edukas. Võib-olla, et mitte kõige tempokas mängus ja raskemates oludes tuli see valge iludus suurepäraselt toime ning näitas ennast vähemalt sama kiire autofookusega objektiivina kui seda on Fuji 50-140/2,8 mida ma siiani pidasin süsteemi kõige kiiremini fokuseerivaks objektiiviks. Seega otsustasin lennata suurele mängule peale nii, et minu põhi kaameraks on Fujifilmi X-H1 koos uue 200mm F2 toruga ning Canoni suur 200-400 jäi esimest korda pärast mitmeid aastaid koju. 

 

Fujifilm X-H1 koos uue XF 200mm F2 toruga aktsioonis.

 

A. le Coq Arena pole üldiselt tuntud oma suurepärase valguse poolest kuid õnneks nõnda tähtsa mängu jaoks oli paigaldatud lisavalgus. See tõsiasi koostöös uue F2 avaga võimaldas kasutada suhteliselt madalat ISO 2000 koos säriajaga 1/1600, et jäädvustada ka väiksemate muruliblede lendlemise buutsataldade alt. 

Rääkides murulibledest, siis see ei ole nali. Uue Fuji 200mm joonis on tõesti nii terav, et iga pisemgi detail on välja joonistatud. Kui siiani olen ma pidanud Fujifilmi teravaimaks objektiiviks 90mm F2 toru, siis tundub, et 200mm võib selle trooni endale haarata. Kui vaadata JPEGsid otse kaamerast, on detailsus meeletu. Tartu Welco mängul ma ainult JPEGsid kasutasingi, kuid Super Cupil töötlesin siiski RAW faile, et kätte saada viimanegi detail. 

Fujifilm X-H1 + Fujifilm XF 200mm F2 WR OIS. Töödeldud RAW failist.

 

Detailsusest enam hämmastas mind aga autofookus ja seda isegi oludes kus Lilleküla staadioni äärealad olid ikkagi üsna pimedad kuid tegevuses olid maailma tippjalgpallurid oma kiiruse, ootamatute liikumiste ja võitluslikkusega. Kaameras olen ma leidnud töötavat jalgpalli jaoks kõige paremini AF-C seade mis on mõeldud kiirendavate ja aeglustavate subjektide jaoks. Samas kõigi spordialade jaoks, näiteks korvpalli jaoks see seade eriti hästi pole minu jaoks töötanud. Lisaks olen ma harjunud kasutama tsooni fokuseerimist, millega lasen kaameral ise valida teravustamispunkti 3x3 ruudus. See on alati tundunud Fujifilmil paremini töötavat kui konkreetse punkti valimine. Uue 200mm-ga aga pildistasin enamasti just ühe punktiga kuna fookus oli nõnda kiire ja täpne, et ei pidanudki suuremat ala valima. Pigem töötas see isegi kehvemini suurema alaga kus kippus eelistama eespool seisvat objekti sellele mida soovisin jälgida. Nii näiteks ei saanud ma fookusesse Atletico esimest väravat mis oli ainus mängu olukorrast sündinud värav minu väljakupoolel. Seda aga ei saa pidada tehnika süüks vaid puhtalt minu enda veaks. 

Fujifilm X-H1 + Fujifilm XF 200mm F2 WR OIS. Suurepärane näide sellest, kuidas suhteliselt ootamatu kontrarünnaku lõpetuse suutis uus kaamera ja objektiivi kombinatsioon ilusti fookusesse tabada!

 

 Mis mulle uue objektiivi juures veel eriti meeldib on tõsiasi, et komplektis kaasas olev 1,4x telekonverter ei mõjuta pildikvaliteeti ega autofookust üldse. Minu keep-rate konverteriga või ilma oli täpselt sama, ehk uduseid pilte oli minimaalselt ning pildikvaliteedis vahet peaaegu polegi. Küll aga on ulatust oluliselt rohkem, säilitades siiski F2,8 ava, millega on taust ikka mõnusalt pehme ja valgust tuleb objektiivist piisavalt läbi. Lisaks töötab objektiivi värinastabilisaator kenasti kaasa ning on liikuvate objektide jällitamisel üllatavalt kaasaaitav, hoides kaadrid piisavalt paigal, et ka käest pildistadeson lihtne kadreeringut hoida. 

Fujifilm X-H1 + Fujifilm XF 200mm F2 WR OIS + 1,4x telekonverter

 

Kas mul oleks midagi sellele objektiivile ette heita? Täiesti ausalt, ei ole! Minu palveid on fotojumalad kuulda võtnud ja toonud välja just täpselt sellise objektiivi nagu olen soovinud. Kerge, kiire, valgusjõulise ja suurepärase pildikvaliteediga. Tegu pole aga kindlasti objektiiviga, mis iga mehe fotokotis peaks olema. Esmalt on see pika puuga praeguse Fujifilmi X-seeria kõige kallim objektiiv letihinnaga 5999€ (http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=899&cid=13310&cgid=0) ning kui sporti või hämaras looduses pildistamine pole teemaks, aitab kindlasti ka XF 50-140/2,8 või XF 100-400 pikema objektiivi vajadused ära katta. Samas minu jaoks on tegu objektiiviga, millel on kindel koht aastateks minu kotis ning mis loodetavasti aitab mul jäädvustada veel mitmeid olulisi sündmusi. Ei jaksa ära oodata, et selle beastiga taas pildistada saaks!

 

 

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Featured Posts

Fujifilm sai minu jaoks valmis, ehk 200mm puhast naudingut

August 17, 2018

1/7
Please reload

Recent Posts
Please reload

Archive