Aastaid olen ma nüüdseks pildistanud ainult RAW faile. Canoniga pildistades ei näinud ma muud võimalust. Ainult nii tundus, et saan pildi, mida soovisin ning Canoni JPEG kahjuks ei rahuldanud mind kunagi. Viimasel ajal olen aga Fujifilmiga pildistades hakanud RAW-de kõrval ka JPEG faile salvestama. Seda peamiselt selleks, et kiiresti tööd tehes pilte otse oma iPadi tõmmata, kergelt töödelda ning sealt jagada. Oma üle kuuajasel ümbermaailmareisil tegutsesin samamoodi. Kaasas oli ainult iPad, arvuti jäi koju, ning jooksvalt jagasin sõprade ja tuttavatega pilte otse kaamerast (ehk JPEGe). Seda peamiselt seetõttu, et kuigi iPad on väga tubli tööloom, siis Fujifilmi RAW failidega pole sellel suur

Kui ma alustasin tõsisemalt pildistamisega, käisin ma oma esimese peegelkaamera Canon EOS 350d-ga pidevalt Tallinna vanalinnas pildistamas. Otsisin uusi nurki, pildistasin inimesi, maju, kõike mis teepeale jäi. See pisike kaamera koos 50mm f1,8 toruga oli mul pidevalt kaasas. Ajapikku muutus aga fotograafiahuvi aina tõsisemaks, pildistamine juba tööks ja sellega kaasnes ka tehnikapargi pidev uuendamine ning parendamine. Mingil hetkel ei kandnud ma enam kaamerat pidevalt kaasas kuna nii kere ise kui objektiivid olid nõnda suured ja rasked, et võtsin need kaasa ainult juhul kui läksin tööle. Igapäevaseid pilte jäi aina vähemaks ning pildistamine muutus rutiinseks. Nii otsustasin kolm aastat ta