Kes taltsutaks vana ja nõudliku 200/1,8t?

Eelmine aasta leidis minu truu ja kaua teeninud Canon 1DX endale uue omaniku, keda ta siiani edukalt teenib (tervitused siinkohal Brit-Mariale). Tegu on tõeliselt suurepärase kaameraga ja pole kahtlustki, et tegu on ühe parima kaameraga mida omanud olen. See aga, et aina rohkem hindan ma oma igapäevase töö ja elu juures seda, et kaamera on pisike ja mugav kaasas kanda, viis mu selleni, et Fujifilmi kaamerad leidsid Canonist rohkem kasutust. Nõnda hea ja kalli kaamera, nagu seda on 1DX, suhtes ei tundunud aga aus, et see suurema osa ajast riiulil seisab. Nii otsustasingi vahetada see ühe kulunud ja päevi näinud kuid sellegi poolest igati töökorras Canon 5D MK III vastu.

U17 naiste korvpalli maailmameistrivõistlused Minskis. (Canon EOS 5D MK III + Canon EF 200mm F1,8 L USM)

Õigustatud on küsimus, et miks ma üldse Canoni kaamera asemele siis ostsin. Nimelt kuni selle aasta augustini puudus Fujifilmi süsteemis lahtise avaga pikk teleobjektiiv mida spordi pildistamisel kasutada, seega olin ikkagi sunnitud kasutama oma Canoni tehnikat, et näiteks jalgpalli korralikult jäädvustada. Nüüd aga uue Fujifilmi 200mm F2 objektiiviga on see mure lahendatud. Ometi tunnen ma vajadust 5D maha müüa ja 1DX tagasi osta. Põhjuseks on üks pea kakskümmend aastat vana, ilgelt raske kuid täiesti enneolematult hea pildikvaliteediga objektiiv - Canoni 200mm F1,8 L.

See tänaseks päevaks 20 aastat vana isend on mind teeninud viimased kuus aastat ja selle pildikeel on nii eriline, et ükski teine objektiiv pole minu jaoks nii oluliseks ja tähtsaks saanud. Sestap isegi nüüd kui Fujifilmi objektiivide line-up on minu jaoks "valmis saanud", tunnen näiteks korvpalli pildistades puudust selle vana hea 200mm'st. Just see F1,8 sellise fookuskauguse juures täiskaadri ees tekkiv teravussügavus ja efekt koos nõelterava joonisega on see, millele ükski teine kaamera ja objektiivi kombinatsioon vastu ei saa.

Canon EOS 5D MK III + Canon EF 200mm F1,8 L USM

Kahjuks aga siin tuleb välja ka 5D MK III suurim nõrkus. Selle autofookus ei suuda minu vanakesega ühte sammu käia. Pidevalt on fookus kas ees või taga, õige pisut, kuid F1,8 juures piisab juba sellestki, et pilt oleks rikutud. Ning kuna korvpalli kavatsen aina rohkem pildistada, tunnen vajadust leida kaamera mis seda haruldast klaasi taltsutada suudaks. Nii tuligi pähe huvitav mõte.

Nimelt testisin kevadel Sony A7RIII kaamerat (siit saab mu kogemusest lugeda) ja olen lugenud, et tihti kasutatakse Sony kaamerate eest päris edukalt ka Canoni objektiive. Nii kõlaski mõte suurepärasest Sony kaamerast ja ideaalsest Canoni 200mm objektiivist kui match made in heaven. Et aga ideele kinnitust saada või vastupidiselt unistusi purustada tuli appi Photopoint, kes taas pakkus lahkelt võimalust proovida just seda kombinatsiooni UEFA Superkarika mängul Tallinnas.

Sony A7RIII koos Canon EF 200mm F1,8 L USM objektiivi ja Sigma MC-11 adapteriga.

Ilma mingi kahtluseta on pildikvaliteet mis sellest kombost välja tuleb, suurepärane! Eelmisel sajandil disainitud objektiiv suudab valgust koondada tohutule hunnikule megapikslitele nõnda kvaliteetselt, et pilt on nõelterav ja objektiivi "resolutsioonist" puudu ei tule. Seda vaatama ta sellele, et Canoni enda väitel sobivad nii paljude megapikslitega kaamerate jaoks vaid valitud uuemad Canoni objektiivid (viide infole).

Sony A7RIII + Canon EF 200mm F1,8 L USM

Sigma ütleb ametlikult, et nende adapter on mõeldud vaid Sigma enda objektiividega töötama kuid pealtnäha pole Canoni objektiividega (testisin põgusalt ka Canoni 200-400/4 ja 15mm fisheyed) probleeme. Tõsi, teatavad piirangud on autofookusrežiimide ja teravustamispunktide valiku juures, kuid olulisemad funktsioonid on siiski kasutatavad.

Sony A7RIII + Canon EF 200mm F1,8 L USM

Esimene emotsioon on igati positiivne. AF-Siga töötab objektiiv vaatamata ühele episoodile kui kaamera fokuseerida ei tahtnud, kenasti. Isegi näoteravustamine töötab kiiresti ja muretult. Kahjuks aga lähevad asjad keerulisemaks kui lülitada sisse AF-C ja proovida jäädvustada kiirelt liikuvaid objekte. Millegipärast tekib märgatav shutter lag ja hetkest mil päästikule vajutan möödub pisike viivitus kuni katikumehhanism tööle hakkab. Okei, sellega annab harjuda ja proovida ajastada ennast varasemaks. Kuid suurem mure on teravustamisega. Nimelt kaamera saavutab esmase fookuse võrdlemisi kenasti kuid juba alates kolmandast-neljandast pildist jääb fookus liikumisest märgatavalt maha. See ei juhtu iga kord, kuid enamustel kordadel siiski. Selle iseloomustamiseks siinkohal üks seeria:

Nagu näha, siis esimene pilt on fookuses, paar järgnevat ka, aga edasi jääb kaamera liikumisest maha. See aga kahjuks ka minu jaoks selle testi siinkohal ka suuresti otsustab. Vaatamata suurepärasele pildikvaliteedile ja tõsiasjale, et AF-S režiimis saavutab Sony Canoni objektiividega teravuse kiirelt ja täpselt, on minu jaoks oluline just AF-C ehk fookuse jällitamine ja siinkohal jääb Sony vähemalt minu Canoni 200mm F1,8 objektiiviga hätta.

Sony A7RIII + Canon EF 200mm F1,8 L USM

Kuigi mõne hea pildi ma selle komboga mängust siiski sain, pean ma kurbusega tõdema, et Sony vähemalt hetkel ei ole valmis minu 200mm F1,8't taltsutama. Tõenäoliselt sobib see kombo suurepäraselt portree või staatilisemate objektide pildistajatele kellede jaoks autofookus ja just jällitav fookust niivõrd olulised ei ole. Kahjuks aga spordi jaoks pole see kombinatsioon veel valmis. Seega kui keegi otsib võimalust oma Canoni objektiive kasutada võimeka pisikese kaamera ees ning ei pildista liialt liikuvaid objekte, laske käia! Kuid minu jaoks kustus hetkel lootusekiir leida pisike alternatiiv Canoni 1DXile. Seega kui kellegil üks kapis seismas, andke teada!