Kuidas iPadist mu tööriist sai

Eelmise aasta kevadel müüsin ma oma truu, aastaid teeninud, MacBooki maha ja ei ostnudki uut. Ostsin hoopis staatilise iMaci. Tänapäeva mobiilses maailmas, kus pilte tuleb tihti valmis teha pea koheselt ja kaasaskantav töövahend selleks on justkui elementaarne, tundub selline liigutus ebaloogilisena. Siiski minu jaoks see seda polnud. Nimelt oli selleks ajaks saanud minu peamiseks mobiilseks tööriistaks rüperaalist pisem ja kergem iPad Air 2.

Tihti käin pildistamas oma väikese selja- või õlakotiga, kuhu 15'' MacBook isegi ära ei mahu. Suuremat lihtsalt pole mu Fujifilmi komplekti jaoks tarvis. Sestap hakkasin otsima lahendust, kuidas siiski kohvikusse maha istudes oma pilte valmis teha. Õnneks polnud seda kaugelt tarvis otsida, iPad oli mul juba olemas. Selle ekraan on piisavalt suur, et pilte sellel vaadata ning kergemalt töödelda, värvid sai korrektuuri sõbra kalibreerija käest ja poest sai ostetud SD kaardi lugeja. Tõsi, tänapäeva edevad kaamerad suudavad pilte edastada ka WiFi mooduli kaudu, kuid see on siiski aeglane ja Fujifilmi kasutajaliides on kohmakas ning ei tööta korralikult, seega SD kaardi lugeja oli hea investeering. Nagu eelnevaltki kirjutatud on saanud, siis Fujifilmi JPEGi kvaliteet on nõnda hea, et suurt töötlust pole tihtipeale tarvis teha, seega lihtne lõikamine, kadreerimine ning väiksemad muudatused saavad tehtud Photos appiga. Tõsisema töötluse jaoks aga kasutan (eriti RAW failide puhul) Lightroomi. Mobiilne Lightroom on arenenud juba nõnda heale tasemele, et suudab edukalt toimetada ka RAW failidega (kahjuks küll ainult internetiühenduse korral), sünkroniseerides nii faile kui ka tehtavaid seadeid nii, et kodus iMaci avades, on muudatused koos failidega mind juba ootamas. Vaatamata sellele jääb RAW failide töötlemine siiski pigem koduseks nikerdamiseks.

Nii käisin ka viimasel laupäeval linnas kiirel võttel, kui Märtsiküüditamise mälestuseks Vabaduse väljakul küünlaid süüdati. Üritus ise algas kell 17 ja tänu kõnedele ja ametlikule osale, venis kiire võte üle tunni aja pikaks. Seega et seitsmeks teatrisse jõuda, pidin pildid kiirelt valmis tegema. Õnneks iPadil sorteerimine ja kerge töötlus liialt aega ei võtnud ja galerii sai valmis paarikümne minutiga. Siinkohal lisan ka uudistamiseks väikese pildivaliku mis laupäeval tehtud sai. Kõik pildid on JPEGid Fujifilmi X-T2 kaamerast ning kergelt korrekteeritud iPadil.

See kõik muidugi ei tähenda, et klassikalisel arvutil kui sellisel poleks kohta minu töös. Muidugi kasutan tõsisemaks ja erilist täpsust ja kvaliteeti nõudvaks tööks laua- või sülearvutit ning RAW faile, kuid ma olen alati rahul kui saan suuri kompromisse tegemata oma kaasaskantava fotokoti kaalu vähendada. Suuresti Canoni pealt Fujifilmile läinuna, olen seda saavutanud. Kuid nüüd kui ka rüperaal on vahetunud iPadi vastu, olen võitnud veel paar kilogrammi ning mu selg ja õlad tänavad mind selle eest!